südames ja rinnakorvis, seedehäired või kõhukrambid, pidevad ja liikuvad valud. Närvisüsteemi häired võivad olla osalise või täieliku kuulmise kaotuse ning samas ka kohina põhjusteks kõrvades. Käte ja jalgade nõrkus, külmus või kuumus nende sees, peavalud on samuti seotud närvidega. Kohata võib ka närvisüsteemi külmetust. Psüühilised kõrvalekalded saavad alguse hirmudest ja muretsemisest, see viib hallutsinatsioonideni. Hallutsinatsioonide juures võib märkida seda, et nad luuakse mõistuse poolt ning ilma mõtteta neid ei eksisteeri. Kuulmis- või visuaalne hallutsinatsioon ütleb inimesele asju ette ning aitab teda lühikese perioodi jooksul. Need võivad olla etteütlemised, nagu näiteks mida tasub teha, mida mitte. Inimene võtab nõuandeid kuulda ning järgmisel etapil võtab aju juba inimese üle võimust ja hakkab teda sundima tegema erinevaid asju - ta hakkab lükkama inimest halbadele tegudele ja
vooluvõrku. Elektrivälja tugevus muutub koos voolutugevusega. Kui muidu lülitati elektriväljad välja, kui elektrilised masinad kinni pandi, siis nüüd seoses sleepmode süsteemidega, on elektriväljad pidevad majas. Elektromagnetväljad On täheldatud, et inimesed tunnetavad enda ümber nõrku elektrivälju. Tunnetused varieeruvad kõhedast tundest, ihukarvade püstitõusmisest, tundest, et keegi jälgib sind, peavalust ja raskest olekust kuni hallutsinatsioonideni olenevalt elektromagnetvälja tugevusest. Elektriväli ei kao enne ära, kui lülitada välja tekitav aparaat vooluvõrgust välja. Kuid mõnikord võivad ka väljalülitatud masinad emiteerida nn lühiajalisi elektromagnetvälja purskeid, mis ei ole küll õnneks tugevad. Elektrivälja eest kaitsevad meid tihtipeale erinevad materjalid elektrisüsteemide korpused, majaseinad ja ka inimese nahk. Infraheli
hommikul ärgatses tundis ta hommikust kohvi lõhna. Selle hämmingus jooksis patsient teise tuppa, kus tundis ta oma lemmiku tubaka lõhna. Vaimustuses tõttas patsient neuroloogi juurde, mille järel teatas arst talle, et paranemist pole näha ja paranemise märke pole ollagi. Autoril ei jäänud muud üle kui lihtsalt ette kujutada, et patsiendi on võime lõhnu ette kujutada. Juhtudel, kus inimene on kaotanud oma ühest meeleleelndkonnast võib selle pika ajaline põdemine viia hallutsinatsioonideni. Kui inimesel kaob 10 20 protsenti näegemis tajust tekib Charles Bonnet` sündroom, mille tagajärjel tekivad fantoomlõhnad. Kui inimene on GB sündroomiga võib ta kogeda kõikvõimalkke tajumoonutusi. Sarnasel moel võivad inimesed kannatda ka lõhnamoonutuste all. Kandadalannal Mary B.-l lõi dsüosmia välja kaks kuud pärast üldnarkoosi all tehtud operatsiooni. Kuus aastat hiljem saatis ta autorile üksikasjaliku kirjelduse pealkirjaga
annaabi.ee 
