Tina
Niisugust ainet nim. Valgetinaks
ehk -tinaks ja selle kristallid on tetragonaalse kujuga. Kui tinaese on temperatuuril alla
13°C hakkab see aeglaselt muutuma halliks peenpulbriliseks massiks- halltinaks ehk
-tinaks, ruumala suureneb ja tihedus väheneb. Mida madalam on temperatuur, seda
kiiremini tekib halltina, soodsaim on -33°C. 13°C- 0°C juures muutub tina palju
aeglasemalt. Ent see kiireneb ka siis, kui madalal temperatuuril on valgetina kontaktis
halltinaga. Keskajal antud nimetus "tinakatk" oli tabav sest halltinsaga "nakatunud" ese
on tõesti külmakartev metall.
Tinkatkust lahti saamiseks tuleb eset vees keeta siis muundub halltina aeglaselt taas
valgetinaks. On võimalik ka seda vältida kattes asja vismuti, plii või antimoniga. Tina
sulam teise metalliga ei muundu madalal temperatuuril halltinaks vaid jääb endiseks.
Keskajal oli see aga tõsine nuhtlus kuna paljud majapidamisesemed olid just sellest
metallist