"halltiiva" - 1 õppematerjal

Jutuke - Vikerkaar peale vihmasadu

maa soostudes aga hoidsid tugevamate aluspinnaste jalamile. ,,Kõik korras?" Poiss ei vastanud ja kui Elisa korraks tema poole kiikas, pööras ta näo sootuks kõrvale. Tüdruk peatus ja haaras ka Jerome seisma. Järsu peatumise tõttu kukkus ta istukile. ,,Mis on?" Pisarad veeresid alla mööda ta sametisi põski, riivates kergelt võbelevat suud. Ta ei suutnud neid peatada, nii valus oli ta südamel. Kuid ta käskis end olla tugev ja pidada armastatud Halltiiva nimel vastu. Elisa oli tundnud, et neid jälgitakse. See loomalik vaist polnud veel kordagi teda alt vedanud ja ka praegu oli ta surmkindel, et keegi Hallitiivaliste klannist oli siin, neid tähelepanelikult silmitsemas. ,,Nad on siin," sosistas ta poisile otse vaatamata. ,,Kus?" ,,Ma ei tea, tunnen vaid nende kohalolu." ,,Tapan su? Tee siis vähemalt ehmunud näo." ,,Selleks pole näitlemist vajagi. Ma ei tea, mida nad sinuga ette võtavad."