tähtsusega Euroopa kunstisündmustes. · Tänapäeval teame me kõige rohkem saarekeldi, eriti iiri, kunstist, aga keldi kunstitraditsioonid said alguse kaua enne esimeste keldi hõimude asumist Briti saartele. · Kõik, mis valmistati vähepüsivast materjalist, on peale mõnede õnnelike erandite jäägitult kaduma läinud. · Nende nii sügavat muljet avaldava kunsti tunnistajaks on see, mida kelt on raiunud kivist, vorminud savist või valanud metallist. Hallstadti kultuur · 9-5 saj e.m.a · tunti erinevaid värvimistehnikaid ja ka väga levinud pindade plastiline kujundamine kutsub esile erivärvilisi peegeldusi. · omas ka mõningaid etruski ja kreeka mõjusid · Keldi kunsti iseloomustab kõige rohkem loogeline joon ja kaar. Pildid on geomeetrilise täpsuse asemel loomutruult elavad. · Inimnägu on kujundatud deemonlikuks ja grimassi- ning maskilaadseks · Teada pole maskide ja grimasside sügavam tähendus.
• Iseloomulik massiivsete linnamägede rajamine (1-6 ha) • Jätkus Kesk-Euroopa ja ka Poola aladele • Pea kõigis linnustes – Sõjapidamise jälgi – Ruumid toidutagavaradele – Ka kalmistutes rikkalike panustega sõjameeeste matused Järeldus: arvestatav varanduslik kihistumine ja konfliktid • Sõltuvalt piirkonnast 5. või 4. Saj eKr linnused maha jäetud • Näide: Biskupin (Poolas) La Tene’i kultuur • Kujunes Hallstadti kultuuri varemetele, osa uurijaid viib järjepidevuse urniväljdeni • Seostatud keltidega • Dateering: 450–200 eKr • Väljaränne kahe lainena: • 5. saj I pool – 4. saj eKr • 2. saj eKr • Suunad: lõunasse (Põhja-Itaalia) ja itta (Ungarini), hiljem sealt Makedooniasse ja Väike-Aasiasse • markeerivad kelti kalmed, kus rõhutatakse sõjamehe staatust (relvad, vahel kaarik)
annaabi.ee 
