Liisa Piirisalu
Neid elab ka Gröönimaa
ümbruses.
Toitumine
• Peamiseks toiduks on kalad- tursk,
lõhilased, lest, heeringlased. Veel
söövad nad veeselgrootuid ja taimi.
Kuna söövad samu kalu , mis
inimesed siis satuvad neid püüdes
hallhülged sageli kalavõrkudesse
kuhu võivad ka oma elu kaotada.
Areng
• Hallhülged kannavad poegi aasta
aega. Pojad sünnivad veebruari lõpus
või märtsis. Tavaliselt on üks poeg.
Vastsündinud pojad on
halllikasvalged, pehme karvaga ja ei
oska ujuda. Kui vanem poegi ei
abistaks, sureks nad kindlalt. Jää
puudumisel on hallhüljes võimeline
pojad ka maismaal üles kasvatama.
Ohustatus
• Vaenlaseks on Eesti vetes inimene.
Poegadele ka kotkad. Neid ohustab
Läänemere reostamine, laevaliiklus
ja küttimine. Ohustavad tegurid
Eestis on ebasoodsatest
poegimisoludest tingitud suur
suremus ja hukkumine kalapüünistes.
Hallhüljes kuulub kaitstavate liikide II
kategooriasse
annaabi.ee 
