"halllepikud" - 1 õppematerjal

Dendroloogia eksami piletid

kiirekasvuline ning suure biomassi produktsiooniga. kõvera ja tavaliselt lookleva tüvega puu või kõrge põõsas hall lepp e. valge lepp (A. incana) kasvab keskmise viljakusega või viljakal mullal. On tüüpiline pioneerpuuliik, paljuneb valdavalt juure- aga ka kännuvõsudest. Kiiresti laguneva ning suure toitainesisaldusega lehevarise ja õhulämmastiku sidumise võime tõttu mulda parandav puuliik. Kõrgus hrl. 15­20 m, iga kuni 50­60 aastat. Halllepikud moodustavad Eesti puistute pindalast riigimetsades 0,8% ja erametsades 10,7% (2005), kusjuures viimasel kümnendil on hall lepa enamusega puistute osatähtsus oluliselt suurenenud. Halllepikud on levinud kogu Eesti mandriosa viljakatel muldadel. Lehed ovaalsed, elliptilised või munajad, teritunud tipuga, kahelsaagjad, pealt tumerohelised, alt hallid väga lühikeste karvadega (incana tähendab tõlkes halli), 4...10 cm pikad, 4...7 cm laiad.