Nulgudel käbid lagunevad varisedes ja puule jäävad vaid püstised käbirootsud). Seeme on varustatud teda lusikjalt ümbritseva lennutiivaga. Vaigukäigud asuvad nii puidus, koores, kui ka okastes. Tüvekoor noorelt sile, üle 30 aastastel puudel moodustub soomusjas või väikeplaatjas korp. Kuuskede hulgas on väga varjutaluvaid liike (harilik kuusk) ja väga valgusnõudlikke liike (torkav kuusk). Üldiselt, mida sinakamad ja hallikamad on okkad, seda suurem on valgusnõudlikkus ja parem on õhusaastekindlus. Kuivemat kliimat soovib torkav kuusk, merelist kliimat aga sitka kuusk. Esineb täiesti külmakindlaid (nii talve- kui hiliskülmakindlaid) (must, kanada, serbia, torkav kuusk); külmahelli (ida- ja sitka kuusk) ja hiliskülmaõrnu liike (harilik ja ajaani kuusk). Kõrge põhjavee seisuga niiskeid muldi armastavad harilik ja must kuusk, niiskust põlgav on torkav kuusk. Kuuskede
Metskassil on palju vaenlasi näiteks hundid, ilvesed, koerad jne. Metskass on muutunud haruldaseks loomaks. Et nad väljasuremisohtu ei satuks on neid hakatud nt loomaaedades paljundama. 1.3 ILVES Ilvese nägu sarnaneb kassi näole ainult kõrvad on tal tutiga ja põskedel on habe iseenesest mõistetavalt on ta ka suurem kui kodukass. Saba on tal lühike. Tema pikkus on umbes 1 meeter. Värvus on ilvestel suvel ja talvel erinev. Suvel on nad punakad- pruunikad, talvel heledamad ja hallikamad. Ilves on ainuke metsik kaslane, kes Eestis elutseb. Veel elab ta Soomes, Rootsis, Norras ja ka Põhja-Ameerikas. Tal on pikad jalad, üsna suured käpad ja soe kasukas, mis kaitseb teda külma eest. Ilves võib elada igasugustes metsades. Peaasi on, et ta süüa ja kaitset saaks.Tema põhiliseks saakloomaks on hirved, kitsed, lambad ja teised sõralised, kes võivad teda ennast mõõtmetelt kuni neli korda ületada. Nende puudusel peab ta jahti jänestele ja viiksjänestele
annaabi.ee 
