Carl Hermann Hesse
Ma leidsin enesest sõja ja
maailma tapahimu, kogu tema kergemeelsuse, labase lõbuhimu, argpüksluse. Ma kaotasin kõigepealt
austuse ja seejärel ka põlguse enese vastu, mul polnud teha enam muud kui suunata oma pilk kaose
põhjani selle kord hõõguva, kord hääbuva lootusega, et teisel pool kaost on ehk taas loodus ja süütus."
Märkimisväärne osa detailidest ja psühholoogilisest analüüsist pärineb tõepoolest Hesse enda
kogemustest. Tähele tasub panna sedagi, et Harry Hallery nime initsiaalid ühtivad autori omadega.
Nõnda siis on Harrys palju Hesset ning Harry piinade kaudu võib aimu saada Hesse läbielatud kriisi
sügavusest.
Alustuseks tutvustatakse Harry Hallerit, Stepihunti, kõrvaltvaataja silme läbi: ta on viiekümnendale
eluaastale lähenev mees, kes tundub kuidagi võõras. Kõrvaltvaataja tunneb Harrys vaimsust ja
hingestatust, erakordsust ja andekust, tundlikku hingeelu, tõelise vaimuinimese tarkust. Samuti on