"hallalepp" - 1 õppematerjal

Eesti taimkate

Metsad võtavad enda alla üle 47% Eesti territooriumist (1999 aasta andmed). Kõige rohkem on mustika (15,1%), angervaksa (12,2%) ja jänesekapsa kasvukohatüüpe. Kõige rohkem on metsa Pärnumaal, Harjumaal ja Ida - Virumaal, kõige vähem metsa on Hiiumaal, aga seal on kõige suurem metsasus, see on suur ka Ida ­ Virumaa ja Valgamaa. Kõige rohkem on mändi (38%), kaske (30%), kuuske (24%), hallleppa (4%) ja haaba (2%) ja teised (2%). Kõige suurema tootlikkusega on hallalepp, haab ja kuusk. Eelmise sajandi jooksul on Eestis koostatud mitmeid metsakasvukohatüüpide 3 klassifikatsioone. Need kirjeldavad iga tüübi iseloomulikke tunnuseid ja põhjuseid, miks neid üksteisest eristada. E. Lõhmuse kasvukohatüüpide (lühend kkt.) süsteem põhineb mullal ja taimekooslusel koos, kkt. ja tüübirühmad eristatud statistilisel meetodil. Klassifikatsiooniüksused metsatüpoloogias: KLASS