Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused
kauged luikvalged laevad. Kõige kaugemal, kuhu vaikses õnnejoobes pilk lõpuks küündis, paistis sinine taevas
ning liustikes mäed, mis otsekui valged suhkrupead poeriiulitel viisid mõtte magusasse lapsepõlve.
Surmamõistetuile oli see elu viimane ülevaim hetk, kui nad, olles hukkamise eel tõstukiga torni tippu
tõusnud, sealt viimase pilgu haljendavale arkaadiale heitsid ...
... ning laskusid, siis juba tõstukita, all haigutavasse lubjaauku.
VIIMSEVAATETORN, EHKKI MORN, OLI LAHKUVA AJASTU HUMAANSEMAID EHITISI.24
Mis suhtes on viimsevaatetorn humaanne? Ehitise eesmärk pole elu lõppemist võimalikult kiireks
või valutuks teha (selleni on tsivilisatsioon jõudnud juba sajandeid tagasi), vaid seda estetiseerida.
23
“Kentaur”, lk. 13.
24
“Sõnajalg kivis”, lk. 82.
annaabi.ee 
