Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Kreeklaste iseloomujooneks peetakse kunsti asetamist esikohale. Nad sobitasid alati oma
põhikonstruktsioonide suurust ja kuju ümbritsevasse maastikku; valisid oma aedadele kõige
kaunimad paigad ning püüdlesid alati täiusliku ja harmoonilise lõpptulemuse poole. Kreeka
maastikus oli palju rohkem inimesele orienteeritud kui varem, mastaabid olid väiksemad. Kreeka
maastik oli väga vahelduv, dramaatiliselt järsk maapind, kus kohtuvad meri ja katkendlik
manner.
ANTIIK-KREEKA HALJASALADEST
Kreeka demokraatlik kultuur ei soodustanud suurte eraaedade teket, küll aga üldsusele mõeldud
rajatiste teket. Antiik-Kreeka haljasalad võib oma funktsioonilt jagada neljaks.
1. Pühad paigad, mis olid pühendatud tarkusejumalanna Athenale ja loodusvaimudele.
Loodusjõude ja vaime tuli paluda ja neile ohvreid tuua selleks, et nad inimesi aitaksid.
Selleks olid erilised pühad paigad, tihti puudesalud või hiied (alsos), kus leidus ka mõni
allikas
annaabi.ee 
