V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Tungalde ja häälte kaugenemisest taipas vang, et
kuningas ära läheb.
«Majesteet, kuninglik kõrgus!» karjus ta lootusetult.
Uks sulgus. Vang ei näinud enam kedagi, ta kuulis ainult vangivahi kähedat häält, kes ta
kõrva lähedal laulis:
Piiskop Jean Balue --
2
5
1
see ta enda süü --
kaotas oma maad.
Ka Verduni isand
ennast talle lisand:
pandi kinni nad.
Kuningas sammus vaikides tagasi oma kambri poole, kuna kogu ta kaaskond, kes
hukkamõistetu halisemistest hirmunud oli, talle järgnes. Äkki pöördus majesteet Bastille'
komandandi poole:
425
«Ah jaa, kas ses puuris oli ka keegi?»
«Oli, majesteet!» vastas küsimusest üllatunud komandant.
«Kes?»
«Härra Verduni piiskop.»
Kuningas teadis seda ise paremini kui teised. Kuid see oli kord ta viis.
«Ah!» ütles ta naiivselt, nagu meenuks see talle esmakordselt. «Seal istub siis kardinal
Balue sõber Guillaume de Harancourt. Oli aga piiskop, seda peab ütlema!»