Eesti kirjanduse ajalugu I
haledustundeid mõjustavast kirjasõnast, milles võidutses voorus ja süzee oli põnev. Olulisel kohal
olid uuspietismist kantud vagadust, jumala armulikkust ja südameusku toonitavad vagalood.
Laiemalt levisid robinsonaadid, mis olid 19. sajandi populaarsemad rahvaraamatud Eestis, D.Defoe
,,Robinson Crusoe" järgi loodi rohkesti lihtsakoelisi jutte tormiga tühjale saarele sattunutest.
Sentimentaalsed rahvaraamatud nn jenovevad jutustasid haletundeliselt noorest naisest, kes
valesüüdistuste tõttu peab taluma alandusi ja piinu, kuid ausana, jumalakartlikuna, vooruslikuna
suudab kõike kannatada ja saavutab moraalse võidu.
Krahv Peter August von Mannteuffel (1768-1842) peateoseks ,,Aiawite peergo walgussel" (1838),
milles on proosavalme, luuletusi, päälkirjata jutustus, kasutab rahvapärast keelepruuki, sõna- ja
situatsioonikoomikat, lõi huvitavaid tüüpe.
Carl Wilhelm Freundlich (1803-1872) kirjutas sentimentaalse rahvaraamatu 1837