Kas Rootsi aeg oli Eesti kultuuri arenguks soodne periood?
kujunes kultuur olulisemaks. 17. sajand mras ra Eesti kuulumise luterlike
maade hulka. Selle mju Eesti kultuurile oli
mitmesuunaline. hest kljest mjus luterlus viljastavalt eesti kirjakeele
arengule, sest see usk pidas thtsaks emakeelseid piibleid ja jumalateenistusi.
Teisest kljest kadusid sidemed katoliiklusega.
Luterlus mjus kokkuvttes hsti, sest genereeriti hulk vrskeid,
filosoofilisi ideid, samuti iseloomustas seda tugev rhk rahvaharidusele.
Kuna Liivi sda oli viinud kirikuolud haletsusvrsesse seisundisse
(kirikuhooned olid purustatud ja rstatud ning enamik kogudusi jnud
petajateta) , siis taheti neid parandada.
Eestimaal tegi suure t luteri kiriku organisatsioonilisel lesehitamisel
piiskop Joachim Jhering. Ta ttas vlja ajastule iseloomuliku range
kirikukaristustessteemi. Peale seda hakkas kirikuelu
liikuma paremuse poole.
Rootsi ajal olid kirikupetajateks valdavalt kohusetundlikud,
likooliharidusega mehed, kes oskasid pidada ka eestikeelseid jutlusi. Eriti
annaabi.ee 
