Friedebert Tuglas
"Keiserlik kokk" jt.
Kirjaniku ainukesed romaanid "Felix Ormusson" ja "Väike Illimar" on loodud
niisiis paarikümneaastase ajavahega ja teine teisel meetodil. Mis neid ühendab, on
autorilähedane kangelane. Nimitegelased peegeldavad kaht järku autori enese
isikuloos, mõistagi üldinimlikult tähendusrikkaid järke. Illimar avastab maailma n-ö
puhta lehena, lapsesilmadega. Selle protsessi vahendamiseks on omal kohal naivistlik
kujutusviis. Felix Ormusson jõuab läbi halenaljaka sündmustejada tõdemuseni, et
tema maailmapilt ei vasta päriselt tegelikkusele.
Tuglas on kirjutanud tuhandeid lehekülgi kriitikat. esseistikat, kirjandus-ja
kultuuriloolisi töid, sh monograafiaid "Juhan Liiv" ja "Eesti Kirjameeste Selts",
uurimused Kalevipojast ja esimesest venestamisajast. Kriitiliste analüüside
võtmesõnad on stiil ja esteetiline väärtuslikkus. Maailmakirjanikke portreteerides
huvitus Tuglas rohkem eluloost ja isiksusest kui teostest