Nii vaatajal kui ka peategelasel on väga raske aru saada, millal antud tegevus aset leiab. Film pendeldab pidevalt oleviku ja mineviku vahel ning mõne koha peal on üpriski keeruline mõista, kas film näitab olevikku või minevikku. Filmi tugevalt psühholoogiline sisu võib jääda alguses arusaamatuks, film tundub täiesti ajuvaba, kuid tasapisi hakkab vaataja filmi sisust aru saama. Film on üles ehitatud peategelase mõtetele ning kujutelmadele. Peategelane elab päevast päeva oma haledas elus, midagi saavutamata. Kuni ühel päeval kujutab ta endale vägagi reaalse sõbra, kelle juhendamisel loobki ta kaklusklubi. Peategelase sõber on kui tema enda ideaalsus, pilt sellest, milline ta olla tahab. Filmi point seisneb selles, et ei ole mõtet surra ilma mingite armideta. Auto, mis on kui otse 1955. aasta müügisaalist välja sõitnud, pole enam moes. Mis kasu on 1787. aasta 160,000 dollarilisest Chateau Lafite veinipudelist, kui see ainult riiulil tolmu kogub ?
Terve film on ajalises mõttes üks suur sasipundar. Nii vaatajal kui ka peategelasel on väga raske aru saada, millal antud tegevus aset leiab. Film pendeldab pidevalt oleviku ja mineviku vahel ning mõne koha peal on üpriski keeruline mõista, kas film näitab olevikku või minevikku, kuid siiski on asi ulmesliselt huvitavaks tehtud ja silmi sellelt eemale viia on hirmus raske. Film on üles ehitatud peategelase mõtetele ning kujutelmadele. Peategelane elab päevast päeva oma haledas elus, midagi saavutamata. Kuni ühel päeval kujutab ta endale vägagi reaalse sõbra, kelle juhendamisel loobki ta kaklusklubi. Peategelase sõber on kui tema enda ideaalsus, pilt sellest, milline ta olla tahab. Film paneb tugevalt arutlema elu mõtte üle - milleks me elame, kellele. Auto, mis on kui otse 1955. aasta müügisaalist välja sõitnud, pole enam moes. Mis kasu on 1787. aasta 160,000 dollarilisest Chateau Lafite veinipudelist, kui see ainult riiulil tolmu kogub , autost, mis on
annaabi.ee 
