võlausaldajate nõuded ning võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud ühistu likvideerimiseks. 9. Äriühingute juhtorganite liikmete vastutus. Võimalik vastutus tekib kas sooritatud tegudest või tegemata jäetud asjadest oma kohustuste täitmisel. Vaidluste lahendamise seisukohalt võib juhatuse liikme vastutuse oma tegevuse tagajärgede eest jagada: Tsiviilõiguslikuks vastutuseks Karistusõiguslikuks vastutuseks Haldusvastutuseks. 10. Äriühingute raamatupidamisarvestus ja vastutus raamatupidamise üle. Raamatupidamisseaduse järgi on raamatupidamiskohustuslane (Eestis registreeritud juriidiline isik või ettevõtlusega tegelev füüsiline isik) on kohustatud: arvestust pidama; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama aastaaruandeid;
Vastutus on käsitletav juriidilise vastutusena vaid siis, kui on rikutud õigusnormi vastasel juhul on tegemist vastutusega tava rikkumise ja moraali mittejärgimise eest (vt ka pt 1.1.1). Juriidiline vastutuse puhul rakendatakse riiklikku sundi, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise riiklikus hukkamõistmises ning temale iskliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduste tekitamises. Õigusharude järgi võib juriidilist vastutust liigitada kriminaalvastutuseks, haldusvastutuseks, tsiviilõiguslikuks (ka varaliseks) vastutuseks ning distsiplinaarvastutuseks. Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi saab eristada kohtulikku vastutust ning haldusvastutust. Kaitsekorra tagamise viisist tulenevalt saab eristada karistavaid mõjutusvahendeid (kriminaal- ja haldusõiguslikud sunnivahendid ning distsiplinaar- ja mõned tsiviilõiguslikud sanktsioonid) ja õigusttaastavaid mõjutusvahendeid (üldjuhul