Eesti pärast põhjasõda+XVII saj
suhetesse. Uus riigipea võimaldas piirimaade senise privileegide kaotamist ning ühtset piiramatule
keisrivõimule allutamist. Keskseks tegelaseks uue Balti poliitika elluviimisel sai G. Browne, kes üritas
reglementeerida kõiki eluvaldkondi. Ta üritas parandada ka eesti talurahva olukorda ning kooliharidust
edendada. Katariin II ettevõtmisi toetas vene aadel. Keisrinna peamiseks eesmärgiks oli Baltikumi tihedalt
liita Venemaaga.
Asehalduskorra kehtestamine: Kuna Baltikumi haldusseaduste laiendamisel oli arvata baltisaksa aadli
vastuseisu lubas Katariina II nende mõisad pärisomandiks kuulutada. 1783. a kehtestati Baltikumis uus
halduskorraldus, mis on tuntud asehalduskorrana. Muutus senine administratiivne jaotus: Eestimaa
kubermangu neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond, mis jäi püsima vaid asehalduskorra ajaks.
Liivimaal eraldati Pärnu maakonnast Viljandimaa ning Tartu maakonnast lõunapoolne osa, mis sai nimeks
Võrumaa. 1783
annaabi.ee 
