I EESTI AJALUGU konspekt
saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Kuna kõik see erines Vene Impeeriumi üldisest korraldusest,
nimetati seda ka Balti erikorraks.
Keskvõimu kõrgemaiks esindajaiks said kindralkubernerid, aga rüütelkonnad säilitasid samuti oma
funktsioonid. 1730-40 koostati aadlimatriklid üksnes immatrikuleeritud aadlid omasid poliitilisi
ja majanduslikke õigusi. See pidi kaitsma põlisaadlisse uusrikaste eest.
Asehalduskord
1770-ndate lõpul plaanisid Vene võimud laiendada Venemaa uut haldusseadust ka Baltikumile.
Kuna oodata oli aadli vastuseisu, lubas Katariina II mõisad pärusomandiks kuulutada. 1783a.
kehtestati asehalduskord. Uute maakondade lisamisega muutus administratiivjaotus. Eestimaa
kubermangu neljale maakonnale tekkis juurde Paldiski maakond. Kõik maakonnakeskused said
linnaõigused.
Provintside poliitiline korraldus muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Rüütelkonnad ja raed saadeti
laiali. Mõisnikud said võrdsed õigused, nii ka linnaelanikud kodanikuõigused