Eesti riigi areng
seda tänini tähistame, vaid hoopis 28. november 1917. Käesolevas referaadis annan ülevaate
Kliimani artiklist: tema Eesti riigi ja iseseisvuse arengu käsitlusest.
4
I. Kogukondlik iseseisvus
Riikide liidus oleva maa ja rahva iseseisvus on sõltuv liidu tahtest. Osariigi rahvas võib küll
määrata oma põhikorda, kuid on kohustatud selle kooskõlastama liitriigi põhikorraga.
Haldusprovintsi tingimustes oleva maa iseseisvus on märksa väiksem ja ta ei oma enam õigust
anda oma rahvale põhiseadust. Tema iseseisvus avaldub õiguses anda oma siseelu
korraldamiseks seadusi ja määrusi, mis aga peavad olema kooskõlla viidud kõrgemajõuliste
riigiaktidega. Kogukonnal ei ole isegi õigust anda seadusi. Kogukondliku iseseisvuse kujul
maa iseseisvus avaldub õiguses korraldada oma siseelu ainult määrustega, mis peavad olema
kooskõlastatud nii põhiseadusega kui ka lihtseadustega