Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
Setomaa
On ajalooliselt olnud hoopis teistsugune kui muu Eesti. 13. sajandi alguses, kui enamik
Läänemeresoome alasid vallutati Taani ristisõdijate poolt, siis see Setomaad ei
puudutanud, kuna oli juba Vene all ning olid vürstide alamad. On olnud Eestist lahus
kuni 1920. aastani.
Alates ristiusustamisest on Setomaa kuulunud õigeusku. Kaasnes ka õigeusu kiriku
suurem tolerantsus rahvususundi vastu. Eraldatus Idast ja Läänest. Idast: keel ja
kombed. Läänest: usk ja poliitiline või halduspiir.
Hiline koolivõrk: luterlik Eesti – Forseliuse koolivõrk 1680. aastatel; 1686. aasta Rootsi
kirikuseadus. Setomaa – esimesed rahvakoolid 1890. aastatel. Hiline „rahvuslik
ärkamisaeg“ Setomaal toimus alles 1990. aastatel.
Setomaa rahvausundi eripärad:
Kauasemast püsimisisest tulenev: suurem detailsus, elavus, vahetus
Olemuslik: õiguspõhine religioossus, pühakulood, dualism ja kontrastid: hea ja kurja
vastasseis, varjatud põhjused, ettemääratus, tegu toob kaasa tagajärje,