Arvutivõrgud eksami vastused
hoogu maha. Seal on olemas tööreziim ,,available bit rate" ehk niipalju kui on
võrgus vaba ressurssi, nii palju sinna ka andmeid sisse pumbatakse ja mingil
hetkel võib see võrguressurss otsa saada. Seal on olemas bitid NI, mis siis
annavab märku, et ei ole mõtet koormust tõsta, kuna praegune tase on hea ja
CI, mis teavitab, et võrgus on tegemist ülekoormusega ja tuleb midagi võrgus
ette võtta. Kui saatja saadab andmepakette vastuvõtjale, siis nende vahel
liiguvad ka halduspaketid. Halduspakettidesse teepeal olevad võrgusõlmed
panevad informatsiooni ning selle saavad kätte nii saatja kui ka vastuvõtja. See
on selline võrk, kust võrgust tuleb informatsioon olukordade kohta. TCP/IPs sellist
asja ei toimu.
ATM-il on kolm kihti:
1) AAL (adaption layer) See liidestab ATM-i kõrgemal olevate kihtidega,
tüüpiliselt IP-ga (ATM on IP võrkudes kanalikihis töötavaks protokolliks). Algselt
AAL liidestus otse rakendustega ehk kui arvuti oleks otse ATM võrgus, siis kohe
annaabi.ee 
