Eesti riigi areng
teostas Vabariigi Valitsus, mis kollegiaalse asutisena koosnes Riigivanemast ja ministritest.
Presidendi instituuti ei tuntud endiselt. Jurisdiktsioonilist funktsiooni ja ühtlasi ka kõrgemat
kohtuvõimu teostas Riigikogu poolt valitavaist riigikohtunikest koosnev Riigikohus
autonoomsuse põhimõttel. Kohtumõistmine rajati sõltumatuse ja monopoolsuse printsiibile.
Halduse ja kohtute vahekord korraldati separatsioonisüsteemi alusel. Sellekohaselt ei võinud
tulla ühtki normi haldusorganeilt, mis kohut kuidagi kohustaks või õigustaks millekski.
Sõltumatuse printsiibist omakorda oli tingitud kohtuniku tagandamatus, siirdamatus ja
alandamatus nii ainelises kui au mõttes. Kohtumõistmise monopoolsuse põhimõtte kohaselt ei
võinud olla teisi kohtulikke instantse peale nende, mis alluvad Riigikohtule. Iga õiguslik
vaidlus pidi leidma kohtuliku lahenduse. Ei Riigikohtul ega Valitsusel polnud lubatud ära
võtta kodanikelt kohtu poole pöördumise võimalust.
annaabi.ee 
