Heraldika
aastal riigivapi konkursil osalenud kunstnikule
motivatsiooniks, kui ta kavandas riigivapi kavandi, mis 19. juunil 1925. aastal Riigikogu poolt
kinnitati. Riigikogu abisekretär Leopold Raudkepp mõtestas riigivapi olemuse järgmiselt:
esimene lõvi tähendab Lembitu-aegset vabadusvõitlust, teine Jüriöö ülestõusu ja kolmas
Vabadussõda. Tammeokstest vanik märkivat Eesti tugevust, püsivust ja vabaduse närtsimata
traditsioone.
Joonis 4 Eesti vapp (Allikas: Vikipeedia 2011)
Haldusmuudatused kajastusid ka siinsete mõisnike organisatsioonis, mille tulemusena senised
vasalkonnad reorganiseeriti rüütelkondadeks. Kõigepealt tehti seda Saaremaal ja Eestimaal.
Saaremaa rüütelkonnast jäid välja Läänemaa mõisnikud, kes liideti Harju-Viru ja Järva
vasallidega Eestimaa rüütelkonnaks. Juba 1561. aastal kinnitas Poolale kuulunud aladel kuningas
Sigmund II August Liivimaa mõisnike privileegid. 1566. aastal koostati unioonileping, kuid
omaette rüütelkonda siiski veel ei loodud
annaabi.ee 
