Valitsuse istungil kiideti heaks valitsuse riigilõivu vähendav eelnõu. Plaanis on, et selle aasta keskpaigaks ehk umbes 1.juulist võiksid kohtupidamises riigilõivud märgatavalt alaneda (juhul kui parlament nii otsustab ja seadusandja sellises tempos mentleb). Eelnõuga soovitakse vähendada riigilõive eelkõige tsiviilkohtumenetluses, sest praegu kehtivad määrad on liiga kõrged ning takistavad isikute juurdepääsu õigusemõistmisele. Halduskohtumenetlusega seonduvate toimingute puhul toimub peamiselt lõivude ümardamine, sest seal kehtivad riigilõivu määrad on opitamaalsed ning ei piira kohtussepööramise õigust. Eelnõu koostajad ei ole riigilõivude muutmisel lähtunud põhimõttest, et kõiki kehtivaid lõivu määrasid tuleb vähendada teatud protsendi või kindla summa ulatuses, vaid igat riigilõivu on soovitud korrigeerida vajadusepõhiselt. Nii väheneb
reguleerib halduskohtumenetluse seadustik. Halduskohtumenetluse seadustik võeti Riigikogu poolt vastu 25. veebruaril 1999.a seadusega (RT I 1999, 31, 425) ning see jõustus 1.01.2000.a. Halduskohus juhindub lisaks halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustele ka tsiviilkohtumenetluse sätetest, kusjuures tsiviilkohtumenetluse sätetest juhindudes arvestab halduskohus halduskohtumenetluse erisusi. Käesolevas referaadis käsitletakse halduskohtumenetlusega seonduvat problemaatikat osas, mida on oluliseks pidanud Riigikohtu poolt tehtud lahendite analüüsimise tulemusel Riigikohtu halduskolleegiumi nõunikud Sirje Kaljumäe ja Virgo Saaremets. Kuivõrd S. Kaljumäe ja V. Saaremetsa ülevaated halduskohtumenetluse praktika analüüsimisel on olnud põhjalikud ning on läbivalt puudutanud kogu halduskohtumenetluse seadustiku rakendamisega tõusetunud problemaatikat, ei võimalda referaadi maht peatuda
annaabi.ee 
