Õiguse üldteooria
Õiguskeele
väljendusviisi seevastu iseloomustab, nagu ka teistes erialakeeltes, tundeneutraalsus ja
emotsioonivaba asjalikkus. Mittejuristi jaoks on seetõttu väärtust kandvate sõnade neutraalse
sisuga kasutamine – nagu „positiivne lepingurikkumine“ otsetõlkes ebatavaline ja arusaamatu.
On seisukohti, et õiguskeel mõjutavat igapäevakeelt kõigist teistest erialakeeltest kõige
rohkem - õiguskeelt tuleb tihti kasutada sünteesis igapäevakeelega. Seaduskeele kõrval on
halduskeel, õigusemõistmise keel, keel juristide läbikäimises võhikutega. Friedrich II
kritiseerib seadusi, kuna need on kirjutatud keeles, mida ei mõista need, kes peavad neid
juhtnööre järgima. Tänapäeval on siiski lisandunud keelelisele problemaatikale veel teinegi
aspekt – informatsiooni hulk. Seaduskeele funktsioon ja mõistetavus - tegemist on
adressaatide küsimusega. Demokraatiapõhimõtte valguses: kodanikele peab olema
kindlustatud oma õiguste kaitsmisel võimaluste võrdsus