Eesti lähiajalugu
vähendas omandisuhteid. Kui neid külanõukogusid vaadata, siis kõige suurem kärpimine toimub just 50.
aastatel - 320 1954. aastal?. 1960. aastaks on järel pisut üle 300, 1966. aastaks aga 239. Kõige vähem on
külanõukogusid 1985. aastal, kui see arv langes 189ni. Toimub ka rajoonide vähendamine, sellega jõutakse
60. keskpaiku lõpule. Ka halduslikus mõttes pannakse paika eraldi Kirde-Eesti põlevkivi piirkond, 50.-60.
töötatakse alles välja terviklikum haldusjaotusalane seadusandlus (Eesti NSV tasandil) - pannakse paika
põhimõtted, kuidas linnaõigused saada jne. Selle korrastamise tulemus see, et järele jääb 1965. aasta 1.
jaanuariks 15 rajooni, 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve, Sillmäe),
26 rajoonilise alluvusega linna, 22 alevit ja 238 külanõukogu. See korrastamisprotsess oli igal juhul
mõistlik. Tegelikult pärast 1965. aastat enam väga suuri muutusi ei toimu, v.a külanõukogude arvu
vähendamisel
annaabi.ee 
