Nõukogude Eesti aeg
pikaajalise laenu. Hrustsovi-aeg (sula) tõi kaasa arhitektuuri väärtustamise langemise.
Arhitektide töö paremaks ei muutunud, sest energiat kulus kooskõlastamistele ja
enesekehtestamisele rohkem kui projekteerimisele. See oli aeg, mil sõjast oli kümme aastat
möödunud ning asuti elamueitiste kõrval ka avalikke hooneid püstitama.
1970.1980. aastatel võttis kolhoosides-sovhoosides maad uute hoonete ehitamise buum.
Majandid püstitasid oma keskustesse atraktiivseid haldushooneid ja kultuurimaju ning Tallinnas
kerkisid 1970ndate keskpaigast alates olümpiaehitised. Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis ja
Narvas asuti rajama mastaapseid paneelelamurajoone ning samal ajal püüti maal uue tööjõu
ligimeelitamiseks soodustada kooperatiiv- ja individuaalehitust.[16] 1970.1980. aastate
Nõukogude arhitektuuril oli kaks nägu, need olid demokratiseerimise kümnendid, mille ajal otsiti
annaabi.ee 
