Eesti uusima aja ajalugu
Nende
liikmeteks kutsuti kohaliku tsiviilelanikkonna esindajad. Nendeks olid ennekõike baltisaksa
aadlike esindajad. Madalamatel tasanditel kaasati ka teisi seisuseid. Mõngingatel puhkudel
üritati kaasata ka eestlaseid, aga neid väga näha ei tahetud seal.
Kohalike tsiviilide kätte jäi kaks kõige madalamat haldusastet. 1) haldusringkond
(Amtsbezirk), selle piirid kattusid kirikukihelkondade piiridega. Taastati justkui üks
haldusaste, mis oli ammu kaotanud oma tähenduse. Selle eesotsas seises haldusringkonna
eestseisja (Amtsvorsteher), kelles oli keegi kohaliku kihelkonna mõisnikest. Määrati ametisse
Saksa sõjaväelaste käskkirjadega. 2) Eestlastele jäi kõige madalam aste – kohalik ringkond
(Ortsbezirk)- mis vastab valdadele.
Okupatsioonivõimud ja Eesti iseseisvus: poliitilised piirangud,
Kohaliku ringkonna eesotsas seisis kohaliku ringkonna eestseisja, vallavanem
(Ortsvorsteher). Ei olnud aga kohalik omavalitsus