Eesti riigi areng
Eesti võis määrusandlikul teel sättida kodanike omavahelist suhtlemist ning nende käibimist
riigi ja kogukonna organitega. Samuti võis ta määruste abil korraldada oma maa maksundust
ja kodanikkude majanduslikke kohustusi oma kogukonna heaoluks. Selline avaralt sisustatud
määrusandlusõigus lõi Eesti maast ja rahvast omapärase autonoomse korporatsiooni, kus Vene
riigivõim oli täiesti välja tõrjutud kõigilt kogukondlikelt haldusaladelt. Vähemalt
haldusküsimustes avaldas tolleaegne Eesti oma enda, mitte Vene keskvalitsuse tahet.
Selliselt mõistetud määrusandlusõigus võimaldab kõnelda maa ja rahva iseseisvusest
halduslikus ehk kogukondlikus mõttes ning kogukondlikes asjus oli Eesti iseseisvus tõesti
väga täielik. Siiski oli too õiguskord oma käepärastolevate vahenditega suuremate
rahvuslikkude sihtide taotlemiseks vägagi puudulik, sest kogukondliku iseseisvuse ajastul