Jutuke - Õunkübarad
"
,,Kui huvitav, kui huvitav!"
,,Tule minuga, kallis."
Sora sirutas käe ja ta naeratus venis kõrvadeni.
,,Mitte enne kui ütled, kes sa oled."
,,Sora."
,,Sa tead, mida ma mõtlen."
,,Ah soo, no me oleme selle metsa elanikud, või õigemini ühe õilsa rahva armetud jäänused
härjapõlvlased."
,,Inimesed?"
,,Nii see oli. Siinsamas kohas oli mitu head sadat aastat tagasi suur küla, ei terve riik."
,,Ja Haldjatar!"
,,Oota nüüd, selleni ma veel jõuan! Jah, kuhu ma siis jäingi? Ah jaa, kuningriik. Selle
valdjas oli kaunis neid, taevane tiivuline olevus..."
,,Hallitiivaline?"
,,Jah, kuigi mitte päriselt nii. Te olete sama algtõugu, kuid siis areng lahknes."
,,Mis edasi sai?"
,,Õitseng oli helge... Iga puu, mida näed, kandis enda najal kümneid onne, nii pisikesi kui
suuri, igas neist elamas õnnelik pere. Rahvast oli palju: haldjad, nümfid, trollid,
annaabi.ee 
