"haldjata" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

oma koduloomad olnud. Mäletate, mis Servius * ütleb: Nullus enim locus sine genio est.» Dom Claude, kartes mõnda uut koerustükki Jehani poolt, tuletas oma auväärt õpilasele meelde, et nad pidid koos mõningaid kujusid portaalil uurima minema ja nad läksidki kambrist välja skolaari «puh» saatel, kes juba tõsiselt kartma oli hakanud, et ta põlveots lõuale jälje jätab. 1 Kahekõne deemonite jõust ja tegevusest (lad. k.). 2 Pole ühtki paika ilma haldjata (lad. k.). 270 VI. MISSUGUSED TAGAJÄRJED VÕIVAD OLLA SEITSMEL VANDESÕNAL, KUI NEED LAGEDA TAEVA ALL KUULDAVALE TUUA «Te Deum laudamus!» 1 hüüdis Jehan oma urkast välja tulles. «Nüüd on mõlemad öökullid läinud. Oeh, oeh, hax, pax, max! Kirbud, marukoerad! Kurat võtku, jätkus mulle nende jutuajamisest! Pea huugab otsas kui kellatorn. Hallitanud juust veel pealekauba! Noh, läki nüüd alla, aga vanema venna kukru võtame kaasa ja mündid muudame pudeliteks!»