Jutuke - Õunkübarad
kõikide eest palvetada. Koletised õiglane nimi."
,,Ja mina...?"
,,See voolab sinu veres, sinu soontes. Kuid midagi on sus teisiti. Su silmades pole kiskjat,
kuigi usun, et hea tahte korral saaksid meist kergesti jagu."
,,Ma ei oska veel."
,,Seda ei õpita, see on."
,,Ema ei rääkinud mulle kunagi sellest julmusest... Mul on tõesti kahju seda kuulda."
,,Aga nüüd on kõik õnnelikud."
,,Mis mõttes?"
,,Inimesed hävitasid haldjasoo, libahundid maksid kätte inimesed tapsid veel
muinasrahva sugu, kuni vaid meie, kes argpüksidena pagesime, alles jäime. Siis hakkasid
Hallitiivalised inimestega segunema, kuid see oli katastroof nende südamed ei kannatanud
välja: nad hävitasid iseennast. Aga verekihk rahu ei andnud, möll kestis eellaselt järglasele,
kuniks kõik kütid kokku saada ja jõuj ühendada nõuks said."
,,Kelle käsul?"
,,Keegi algaja preester unes ilmutuse saanud hah! Mõelda vaid!"
annaabi.ee 
