Müüt
Enamus nendest
on pahatahtlikud. Kuid mõned (nt haldjad ja näkid) on heatahtlikud.
Oletatakse, et «haldjas» on gooti laen, mille vasteks on sõna haldan,
saksa keeles halten ja «et ta on laenatud juba vanemal rauaajal
nähtavasti Visla suudmel asuvate gootide käest.») Et kindlalt seda väita,
peaks teadma, kas ka gooti rahvail oli olemas midagi taolist. (Oskar
Loorits arvas, et gooti mõjul on algsed loodushinged muutunud aktiivselt
tegutsevaiks kaitsevaimudeks). Oletatakse, et haldjanimetus olevat
laenatud muistsest kultuurikeskusest, Virumaalt. Selle kasuks kõneleb
asjaolu, et see sõna esineb ainult eestlaste, soomlaste ja vadjalaste
juures. Reeglina on haldjad seotud kohaga, nn võimupiirkonnaga.
Näiteks järvehaldjas. Sisuliselt on nad kohakaitsevaimud.
Elis-Helen Starkopf
16
Sisukokkuvõtte:
Küsimused seoses Maa ja elu tekke kohta lk 3
Meie arvamus Maa ja elu tekkest lk 4-5
Teaduslik maakera ja elu teke lk 6