TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD
../ välimuseltki
inimkuju /.../”. Germaanlasilt kuuldakse ka mitmesuguseid muistendeid haldjaist, mis kanduvad
üle meie rahvaloomingusse ja siin edasi arenevad.”(Loorits 1932:156-157)
Paganlikul ajal peeti haldjaid mitte ainult lihtsalt iga taime, kivi, koha, meteoroloogilise
nähtuse jne juurde aegade algusest kuuluvateks hingedeks, vaid usuti ka, et haldjad tekivad
surnutest. Eisen kirjutab: “Teise, /.../ arvamise järgi tekkisid haldjadki surnutest. Enne kui
kalmeid hakati tarvitama, maeti surnu sinna, kus hing kehast lahkunud. Hing jäi sinnasamasse
asuma; kogu ümbrus muutus hinge asukohaks; loodus elustus; hingest sai haldjas.”(Eisen
1995:44)
2.2. Ristiusu mõjudest
Keskajal segunesid omavahel vana - animistlik - ja uus - kristlik - maailmavaade,
üheaegselt austati nii Jumalat kui ka loodushingesid. Dualistlik maailmavaade jäi püsima nn
ebausu näol