Muinas- ja tänapäeva eestlased
või apteekri käest arstimit nõudma ning ainus vastus, mis me sealt saame on ikka ja jälle see
kulunud väljend : ,,Määri Fastum Geli peale."
Erinevuseks kahe ajastu vahel võib märkida ka religiooni. Usklik on Eesti rahvas ikka
olnud kuid usud tuleb tunnistada on hoopistükis erinevad. Vanadel eestlastel olid oma
enda jumala Taara ja Uku, meie aga tänapäeval oleme enamjaolt kristlased ja pühendume
ristiusule. Samuti uskusid vanad eestlased haldajatesse, näiteks setude viljasalves seisis
haldjas Peko.
Kokkuvõtteks tuleb öelda, et vanad eestlased olid usklikumad, mille põhjuseks võib
olla mingil määral oli ka teadmatus. Erinevaid loodusnähtusi püüti selgitada ebaloomulike
juhtumitena. Usuti näiteks, et maapinnas on paiku, mis halvad inimesed enesesse imevad.
Tänapäeval on aga põhjus välja uuritud ning inimeste imelikku kadumist põhjustasid hoopiski
maaalused karstikoopad, mis aegajalt sisse varisesid.