V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
eided laususid: «ülemdiakon puhub tuld! üleval lõõmab põrgu.»
Muidugi polnud selles kõiges veel ümberlükkamatuid
' Le gris -- purjus; hall (prants. k.).
2 Hugo II de Bisuncio, 1326--1332. (Autori märkus.)
153
tõendusi nõiduse kohta, aga kus suitsu, seal tuld, ja ülemdiakonil oli kaunis kohutav
kuulsus. Peame siinkohal ütlema, et kõigil Egiptuse teadustel, nii nekro-mantial, maagial,
isegi valgel, sel kõige süütumal maagial * polnud ühtki vihasemat vaenlast, ühtki
halastamatumat
paljastajat Jumalaema kiriku vaimuliku kohtu isandate juures kui Claude ise. Võibolla
oli see siiras vastikustunne, võib-olla ka varga vigur, kes ise karjub: «Võtke varas
kinni!» Kuid see kõik ei takistanud kapiitli õpetatud mehi teda pidamast hingeks, kes põrgu
eelõues ümber luusib, kabalistika tihnikus eksleb ja salateaduste hämaruses ringi kobab. Ka
rahvas ei eksinud ses suhtes: kel vähegi taipu oli, pidas Quasimodot kuradiks, Claude
Frollo'd nõiaks