Ristiusk ja kirik H.H. 10A Lihtinimese maailmapilt · Lihtinimesed olid enamasti usklikud. · Nad olid veendunud, et maine elu on ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma. · Usuti, et keha on ajutine, hing aga igavene. http://misanthropology101.wordpress.com/2010/08/23/the-top-10-most-absolutely-overrated-books-youve-probably-had-to-read/ · Usuõpetuse peamine allikas oli piibel. · Keskaegse ettekujutuse kohaselt valitseb maailma üle jumal. · http://tuulepesa.zzz.ee/viewtopic.php?p=7726058&sid=1f307a6910342ae6c507a2e0b9b70f34 · Allmaailma valitseja oli Lucifer. · Ta ei olnud jumalaga võrdväärne. · http://dark.pozadia.org/wallpaper/Devil-Holding-Pentagram-Symbol/ Püha kolmainsus · Jumal, Kristus ja Püha vaim moodustavad Püha kolmainsuse. Sakramendid · Jumala armust oli võimalik osa saada sakramentide ehk kiriku õnnistavate toimingute k...
Nataly Voolaine ja Johanna Väät 11.C Tallinna Ühisgümnaasium PÜHAKUD PEETRUS JA PAULUS PÜHA PEETRUS PÜHA PEETRUS Õige nimi Siimon Vend Andreas Elukutselt kalurid Üks Jeesuse 12nest õpilasest KELLE/MILLE PÜHAK Paavstluse kaitsepühak Kiriku kaitsepühak Kalurite patroon Kaitseb Rooma linna Temalt palutakse pikka iga SEOTUS JEESUSEGA Jeesuse õpilane Jeesus usaldas Peetrust kõige rohkem Jeesus andis talle nimeks Cephas – kalju Peetrus saab taevariigi võtme Piiskop ehk Kristuse asemik maal SÜMBOLID, KUJUTAMINE KUNSTIS 29. juuni Püha Peetrus peeterpaulipäev 1. august Peetruse ahelate päev Võtmed Kandiline nägu, lühike lokkis habe, paavsti/piiskopirüü “Bust of St Peter” Nicolas Cordier 1608 “St Peter Weeping before the Virgin” Guercino 1647 “The Crucifixion of Saint Peter” Caravaggio...
Madonnade Meistrile omistatud teostest parimaiks. See teos on nn. sacra conversazione (p�ha vestlus) � formaat, mis p�rineb itaalia renessansi perioodist ja kus �hel pildil hakati kujutama koos erinevate ajastute p�hakuid. Neitsi Maarja ja Jeesuslaps on esilet�stetutena teose keskmes, fooniks haljendav maastik. Maarja ja lapsukese eest kannavad hoolt kaks meessoost ja kaks naissoost p�hakut, kes omasid ilmselt erilist t�hendust t�� tellijate jaoks. Teosel olevatest p�hakutest P�ha Dominicus (1170 � 1221), dominiiklaste ordu looja, seisab t�� vasakus ��res ning on riietatud musta ja valgega r��sse. Tema ees lamab koer, kellel on suus s��datud t�rvik, dominiiklaste traditsiooniline s�mbol. Dominiiklasi kutsuti t�nu nende tohutule usutruudusele ka jumala koerteks (domini canes), mis tulenes Dominicuse nimega seonduvast s�nam�ngust. P�ha Augustinus Hippost (354 � 430) seisab temast paremal ning kannab punakuldset mitrat. K�es