Tõde ja õigus II kõide
ühe puu oksa külge. Seal ta rippus natuke aega. Oksa küljes rippudes tuli talle teinegi
mõte, mis tundis isegi temale endale kahtlasena. Ta tahtis lihtsalt proovi pärast otsida
mingit nööri vms, et kas oleks võimalik ennast metsas oksa tõmmata, kuid ta ei leidnud
midagi. Ta kõndis metsas tükk aega edasi, kuni märkas linna kuma. Ta läks linna
keskmesse, kus asus kolmnurkne plats ja kus olid platsi keskel kaks voorimeest. Ta läks
ühele trepi pealsele ja hakkaslihtsalt nutma. Nutmis põhjuse leidis ta vanas voorimehes ja
tema hobuses. Kui ta oli nutmise lõpetanud, siis istus ta voorimehe vankrisse. Peale seda
kui oli voorimehe ära tundnud ( see oli sama voorimees, kes tol korral ta kooli viis) siis ta
põgenes, nagu oleks mõrvaga hakkama saanud. Kooli jõudes läks ta pikali ja palus
Vainukäol kõik riided talle peale visata, sest tal oli külm. Indrek sai küll külmast võitu,
kuid palavik jäi tal pikemaks ajaks, nii et ta pidi voodisse pikali jääma