V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
pärast, fassaadi skulptuurides kätketud sümboolika pärast (nagu vana pärgamendi uue teksti
all vana algtekst peitub), ühesõnaga, mõistatuse pärast, mis Jumalaema kirik inimese
vaimule igaveseks mõistatada on andnud.
Ka on teada, et ülemdiakon Greve'i platsi pool asuva kellaruumi kõrvale endale sisse
seadis väikese, salajase kambri, kuhu keegi, isegi mitte piiskop ilma tema loata sisse ei
olevat pääsenud. Selle kongi peaaegu torni tipu hakipesade lähedale oli endale ehitada
lasknud piiskop Hugo de Besancon2, kes siin omal ajal nõiakunstidega tegeles. Mis ses
kongis õieti oli, seda ei teadnud keegi, kuid vahel öösiti nähti Terraini kaldalt torni taga
olevast luugiaugukesest imelikku punast valgust, mis kindlate lühikeste vaheaegade järel
8
7
kadus ja uuesti nähtavale ilmus. Nii kõrgelt pimedast mõjus see üsna kummaliselt ja vanad
eided laususid: «ülemdiakon puhub tuld! üleval lõõmab põrgu.»