Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
ü. korralduskava, kus ära märgitud pühad paigad, kus
harjumus ning sünnis on jumalust kummardada, kindlad kohad, kust võib maad kaitsta ja
valitseda, külad ja kohad, mis sündsad rahva kogumiseks ning koostööks. On ju teada, et ka
ristiusu kirikud ehitati meelega enamasti samadele kohtadele, kus rahvas juba paganatena
jumalust austas, lossid aga enamasti maalinnade kohale või nende ligidusse. Losside varjul
tekkisid endisel eeskujul ja endise saksakeelse nimetusega agulid, alevid (Hakelwerk), milledest
siis mõned linnadeks sõna praeguses mõttes arenesid. Võõraste käsutada ja kasutada jäid viimaks
eestlaste terve tööjõud ja nende kogemused siin maal.
Rahvas ise aga pidi uuesti maast madalast arenemiskäiku algama raskeimates tingimustes.
Sealjuures jäi temale alale vaid kustumata õigus iseenese peale, kustumata õigus oma kodumaa
peale, kustumata õigus selle peale, et kõik see, mis sel teel eelseisval ajal püsivat ning kultuu-
annaabi.ee 
