Mullateaduse konspekt
1)mineraalsed kolloidid-tekivad kivimite ja mineraalide murenemise järel
2)orgaanilised kolloidid tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel
3)orgaanilis-minraalsed kolloidid tekivad mineraalsete orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus
mullatekkeprotsessis
happelised kolloidid negatiivse laenguga eesti muldades põhimassiga. suurem osa neist ränihappe-ja
huumuskolloidid atsidoidsed kolloidid
kolloidide esinemisel hajutatul nimetatakse seda kolloidlahuseks ehk sooliks. kui kolloidid esindavad
koondunult nimetatakse seda geeliks.
kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nimetatakse koagulatsiooniks sool geeliks ja vastupidi
21. Mulla neelamisvõime ja selle liigid.
neeldumisnähtused mullas: mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda tahkeid, vedeliaid ja gaasilisi
aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga ja seal ringeva vee ja õhu kaudu. neelamisvõimest