Läänerindel muutuseta
Tundis ta seal ennast täiesti võõrana ja erakuna teades, et nemad ei tea
elust ega surmast midagi vaid ainult rääkides sellest oma ilusas ja
rikkumatta lillelises maailmas. Vaadates kuidas nad toimetavad, isegi see
rahulik ja ilus loodus tema ümber ning need vanad head mälestused
kunagisest elust.See tülgastas teda ning saades ka aru, et ta ei ole enam
inimene ega saagi enam kunagi selleks. Sellepärast suri ta rahul olu näol,
et lõpuks on ta täiesti vaba.
Nende ainukeseks mõtete hajutajaks mida igal võimalikul vabal hetkel
mängiti, ka vaenlase tule all olles, oli kaardimäng. Too oli ainuke
meelelahutus mida sõdimise ja toidu nautimise vahel teha sai.
Söök oli seal üldse ainuke inimlik hüve mida hoiti nagu oma elu. Kuna
seda rindel ei olnud palju ja tihti tuli nälga taluda siis kui seda oli siis nauditi
seda igal ampsul. Rindel olid ka suureks probleemis rotid kes kippusid
toidu kallale. Nad kasutasid kõikvõimalikke viise selle säilitamiseks mis aga
tulemusi ei andnud