keskpäeval. Võrdle kõrvaloleval skeemil valguskiirte teid 1 ja 2. Mida pikem tee, seda rohkem hajub ka sinist valgust ja suurema ülekaalu otse tulevas valguses saavutab punane. Seepärast ongi hommiku- ja õhtutaevas punakas ja Päike paistab madalal horisondi kohal punase kettana. Esialgu arvati, et valgus hajub õhus olevatel mikroskoopilistel tolmuosakestel ja veepiiskadel. 1899. aastal esitas Rayleigh hüpoteesi, et hajumistsentriteks on õhu molekulid. 20. sajandi esimesel poolel tehti kindlaks, et valgus ei haju mitte otseselt molekulidel vaid nende kaootilisest liikumisest tingitud tihendustel ja hõrendustel. Kasutatud materjale: L. V. Tarasov Fizika v prirode Moskva, 1988 Mart Kuurme Kust saab taevas oma värvid? Horisont nr. 8, 1997
field to examine bacteria and proteins found in a cell. 5. Mis on lahuse hägusus - 6. Millest oleneb kolloidlahusest hajunud valguse intensiivsus - Valguse läbimisel lahusest läbinud valguse intensiivsus on pealelangeva valguse intensiivsusest väiksem. Kui lahuses oleval ainel puudub iseloomulik neeldumine kasutatud lainepikkusel, siis phjuseks on valguse hajumine. Hajumistsentriteks vivad olla nii kolloidosakesed vi ka lahustunud krgmolekulaarsed ühendid. Mtmismeetodit, kus mdetakse otseselt hajunud valguse intensiivsust, nimetatakse nefelomeetriaks.Turbidimeetrias vrreldakse lahust läbinud ja pealelangeva valguse intensiivsusi. 7. Millel phineb nefelomeetria 8. Mida mdetakse turbidimeetrias? 1. Elektrilise kaksikkihi teke faaside eralduspinnal - Elektroforees on meetod, kus laetud