Võrtsjärv
sellest vaid kitsast ja peaaegu kattuvat lainepikkuste vahemikku (Masing, 1992), mida
nägemisaistingu tekitajana nimetatakse nähtavaks valguseks ja taimede seisukohalt foto
-sünteetiliselt aktiivseks kiirguseks (PAR). Päikesekiirguse, vee pinnaomaduste ja vee
optiliste omaduste koostoime tagajärjel kujuneb välja veekogule iseloomulik valgusväli s.o
valguse spektraalne sügavusjaotus. Vee optilised omadused, mida väljendavad valguse
neeldumis- ja hajumistegur, on osaliselt määratud puhta vee omadustega, kuid neid mõjutavad
tugevasti vees olevad optiliselt aktiivsed ained. Kõige rohkem neelavad valgust taime
-rakkudes sisalduvad pigmendid ja veele värvust andvad lahustunud orgaanilised ained,
peamiselt huumusained. Langenud mitmesugustele vees heljuvatele osakestele, peegeldub
valgus neilt igas suunas, mille tagajärjel pikeneb valguskiirte teekond vees ja suureneb
neeldumise tõenäosus
annaabi.ee 
