Lendoravad
Võimsad 6070 aasta vanused vanad haavad ("metsahuntid"), mis on lendorava
seisukohalt olulised, raiutakse lihtsalt maha, kuna metsameeste silmis on haab metsaumbrohi,
mis ei lase oma laia võraga metsamajanduslikus mõttes väärtuslikul puul kasvada. Pealtnäha
sobilikud vanad metsad võivad siiski olla lendorava poolt okupeerimata,
kui nad on ümbritsetud avatud maastikuga (järved, märgalad, lageraie alad või põllud). Seega
on oluline, et lendoravale sobilikud alad oleksid vähemasti hajumiskoridoridega ühenduses.
Lendoravad asustavad meil vanemaid segametsi, haavikuid ja parke, kus leidub pesitsemiseks
ja varjumiseks sobivaid õõnsusi. Pesapuuna eelistavad nad haaba, harva kaske või okaspuud.
Soomes kasutavad lendoravad ka pesakaste ja vanu oravapesi. Kuna lendorav on videviku ja
ööloom ning vaid jooksuajal (märtsis) ja poegade kasvatamise ajal (juunis-juulis) liigub vahel
ka päeval, kohatakse teda väga harva. Lihtsam on lendoravat leida tegevusjälgede järgi.