Lehtpuude puidus on puiduparenhüümi rakke rohkem kui okaspuude puidus. Lehtpuude puidus on vee ja lahustunud mineraalsoolade juhtimiseks kohastunud sooned ja trahheed. Soontel puuduvad rakkude otsaseinad ja nad moodustavad pikki kapillaare. Sooned on ristlõikes ümarad ja erineva suurusega, olles omavahel ühendatud arvukate pooridega. Soonte osakaal puidus on erinev, jäädes enamasti 10-30% piiresse. Lehtpuid, mille puidus ühtlase suurusega sooned paiknevad hajutatult, nimetatakse hajulisoonelisteks (kask, paju, vaher, pärn jt). Kui aastarõnga kevadosas asuvad suure läbimõõduga sooned, nimetatakse neid lehtpuid rõngassoonelisteks (tamm, jalakas, saar jt). Kui puutüve ristlõikes saab vahet teha tüve sisemise (tumedama) ja välimise (heledama) osa vahel, nimetatakse sellise puiduga puuliike lülipuidulisteks. Lülipuit on tüve sisemine, kõvem, tumedam ja väiksema niiskusesisaldusega surnud rakkudega osa ning ta ei võta enam osa tõusva voolu juhtimisest
Lehtpuude soonte suurus ja jaotus võib olla väga ebaühtlane. Soonte otsad on kaetud sileda kaldseina või perforatsiooniga (joonis 25g), mis on eriti iseloomulik kasele. Soonte seinad on varustatud pooridega, mille ülesandeks on sooni omavahel ühendada. Kevadpuidus on sooned jämedamad, sügispuidus kitsamad. Jämedad sooned kevadpuidus moodustavad tüve ristlõikes hästi silmapaistva soonteringi. Soonte paiknemise järgi jaotatakse lehtpuud hajulisoonelisteks või rõngassoonelisteks. Kodumaistest hajulisoonelistest puuliikitest on tuntumad (kask, vaher, pärn ja paju). Rõngassoonelised aga tamm, jalakas ja saar. Joonis 32. Hajulisooneline ja rõngassooneline lehtpuu ristlõikes _____________________________A. Roos______________________________ 18 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Lehtpuidu salvestuskude koosneb lühikestest ja õhukeseseinalistest
annaabi.ee 
