Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
Seal
hakkavad 1930ndate teisel poolel järjest rohkem liikuma nõiad, surnud jt - morbiidne,
tume seltskond.
+ teemavalik on ühelt poolt teadlik, aga teiseltpoolt rõhutab Kangro ise, et ta on
unenäokirjutaja ja eks ta on sellest rääkinud uskumatuid asju, kuidas ta on treeninud
unenägude nägemise välja
* B. Kangro "Ajatu mälestus" unenäolisuse sujuv ühendus tegelikkusega on Kangro
erijooni. Ka näiteks kontuuride hajudus, objektid on hämaras.
Kangrol süveneb kalduvus vabamate rütmide suunas.
Ta looming jätkub üsna aktiivselt, 1945 "Põlenud puu". See alustab II loominguperioodi ja
ühendab perioode. Kangro hakkab ilmselgelt suuremaid kunstilisemaid otsinguid tegema
1950ndate teisel poolel (tuleb proosas enne välja), aga paralleelselt toimub liikumine ka
luules.
Muutus modernistlikku luule suunas laiemas plaanis:
1) siin leidub küllalt palju luuletus, mis on proosalähedased ja tahavad peegeldada