Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis
" Aastal 1650 kodifitseeris
Philipp Crusius ,,Eestimaa hertsogkonna rüütli- ja maaõiguse", mis eraldas nõidumise patus erinevaid
astmeid. Need, kes ristiusust lahti ütlesid ja kuradiga liidu sõlmisid, temaga kõlvatusi tegid,
nõidumisega ning mürgi abil või ilma mürgita inimesi ja loomi kahjustasid ning seda tunnistasid, tuli
tulesurma mõista. Kui leping kuradiga puudus, tuli süüdlasel pea mõõgaga maha raiuda. Neid inimesi,
kes tegelesid ennustamisega või uudishimu hajel kuradiga rääkisid, õnnistamisega haigusi ravisid,
kuid seejuures kedagi ei kahjustanud, ei tulnud surma mõista. Jumala nime kuritarvitamise ja ebausu
eest tuli nad vangistada ning pastori kohus oli neid tõsiselt manitseda, et nad sellest loobuksid.
Inimesed, kes nõidadelt ja ennustajatelt abi otsisid, pidid kirikliku patukahetsuse läbi tegema.
Kohtumenetluses kasutati süü tõestamiseks ning tunnistuse väljapressimiseks veeproovi ja
piinamist