9) Kes elasid linnades? Linnades elasid käsitöölised ja kaupmehed. Saksa ülemkiht Mõis ja küla Loe õpikust peatükki 43 ja täida lüngad. Keskajal elasid enamik eestlasi põhiliselt külades. Ridakülas asusid talud üksteise lähedal ridastikku, sumbkülas paiknesid taluõued kindla korrata kobaras koos. Suurim küla Eestis paiknes Lääne-Virumaal, Rakvere lähedal. Selleks oli Tõrma küla. Elati ka üksik- ehk hajataludes. Keskajal tihenes asustus Eestis märgatavalt. Talurahvas jagunes: 1) adratalupojad ehk sõltuvad talupojad 2) väikelääniomanikud ehk maavabad 3) maata talupojad Keskajal oli küla eesotsas külavanem. Külavanema ülesandeid täitis sageli kubjas, kelle ülesandeks oli näiteks kümnise(1/10 saagist) kogumine ja talupoegade mõisteole (mõisa põllul töötamine) saatmine. Pärast vallutust hakati maaisandate ja nende vasallide majapidamisi nimetama mõisateks, kõige
kitsede ja lammaste kodustamine. Liha vill lüpsmine. Oluliseks sai saagi säilitamine, mitte enam jagamine. Külad koosnesid 2-4 elamust. Kindlasti oli kogukondadel omad pealikud. NÖÖRKERAAMIKA KULTUURID Nöörkeraamika kultuur ehk sõjakirveste kultuurid. Põhilisteks koduloomadeks: lammas, kits, siga, veis. Hakati kasvatama nisu, otra ja kaera. Enam ei olnud tähtis elada suurte veekogude läheduses. Üksikpereline asustusviis, enam ei elatud küladena, vaid hajataludes. Kalmed paiknevad sageli ümbritsevast veidi kõrgematel küngastel ja üldiselt elamispaikadest eemal. Surnud olid kägarasendis, sageli külili. Naised paremale ja mehed vasakule küljele. Nöörkeraamika kultuurile on iseloomulikud tugevasti profileeritud seintega peekrid. Kaunistused on tavaliselt vaid anumate ülaosas. Nõude ümber on keritud nöör, mis jätab efektse mustri. Teiseks iseloomulikuks esemeks on hästi lihvitud ja sissepuuritud varretusauguga vene- ehk
annaabi.ee 
